Spetsialisti kommentaar: Läti Rahva Tervise Agentuuri andmetel (www.sva.lv) eelmisel aastal Lätis tekkis kollatõve, ehk A-hepatiidi puhang, mis kestab tänaseni. 2008.a. registreeriti üle 3000 juhu. Tänavu esimese 1,5 kuuga on haigestunud üle 500 inimese. Enamus haigeid on registreeritud Riias, alguse sai puhang süstivate narkomaanide seas. Samasugune A-hepatiidi puhang esineb ka Tsehhis, Prahas.
Tavaliselt süstivad narkomaanid nakatuvad B ja C hepatiitidesse mustade süstalde kaudu. A-hepatiidi levik nende seas oli „epidemioloogiline üllatus”, kuid teades, kui mustad on narkourkad, kui räpane ja ebahügieeniline on narkomaani elu, pole siin midagi imestada. Kuigi eesti spetsialistid eitavad A-hepatiidi leviku võimalust meie riigis, arvestades meie süstivate narkomaanide populatsiooni suurust (ligi 14000 inimest), oht on reaalne. Eriti valvsad peavad olema inimesed, kes tööl otseselt puutuvad kokku süstivate narkomaanidega: süstlavahetajad, tänavatöö tegijad. Kahjuks riik ei rahasta A-hepatiidi vaktsineerimist, kuigi vaktsineerimine on efektiivne. Esimene süst (550 krooni) annab kaitse umbes aastaks, teine süst 1 a. pärast annab kaitse paarikümneks aastaks. Tervisekaitseinspektsiooni artikkel www.tervisekaitse.ee 11.02.2009 annab info A-hepatiidist ja selle profülaktikast.
A-viirushepatiiti haigestumine Lätis kasvab
Käesoleva aasta algusest seisuga 09. veebruar on Lätis registreeritud 505 A-viirushepatiidi kinnitatud haigusjuhtu, neist 334 Riias ja 62 Riia rajoonis. Haigestunutest 363 on täiskasvanud ja 142 lapsed.
Eestis registreeriti 2008. aastal 13 A-viirushepatiidi juhtu, neist kümnel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (sh kuuel juhul Lätis).
Mis on A-viirushepatiit?
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Haigust esineb kogu maailmas, kõige enam arengumaades, kus hügieen on puudulik. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. Nakkusallikaks on haige inimene. Nakatumine toimub otsesel või kaudsel kokkupuutel haigega, tema väljaheidetega, saastunud esemetega, saastunud vee ja toiduainetega. Eelnevatel aastatel on mitmetes riikides sagenenud haigestumine A-viirushepatiiti süstivate narkomaanide seas süstalde mitmekordsel kasutamisel (näiteks Norras, Rootsis, Soomes, Tšehhis).
Inkubatsiooniperiood kestab 2-7 nädalat. Haiguse kliinilised nähud on: väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Nakkusohtlikkuse perioodi kestus on 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viirus ei eritu väljaheitega väliskeskkonda üks nädal pärast kollasuse teket. Tavaliselt ei põhjusta A-hepatiidi viirus kroonilist haigust. Haiguse kulg võib olla ka ausümptomaatiline. A-viirushepatiit on vaktsiin-välditav nakkushaigus, mida saab ennetada vaktsineerimise teel. Haiguse läbipõdemisel kujuneb eluaegne immuunsus.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab täita järgmisi ettevaatusabinõusid nakatumise vältimiseks:
A-viirushepatiidi riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida ennast 4 nädalat enne reisi,
- juua ainult ohutut vett,
- mitte süüa pesemata juur- ja puuvilju,
- ettevaatlikult tarbida termiliselt töötlemata toitu, sh meresaadusi,
- hoiduda jääkuubikutest,
- pidada kinni hügieeninõuetest, sh pesta alati käsi seebiga pärast tualetis käimist ja enne toidu valmistamist ja söömist.
